Tere, long time no see. Pilt on vana, sügisest.
Vaatan tühja red bull-i purki, pudelit gaseeritud vee pudelit laua peal, vaatan oma sisse, vaatan välja, vaatan seda mis toimub ja ka seda mis toimu. Vaatan elu teise nurga alt, esimese nurga alt, kolmanda nurga alt. Kõik tundub nii rahulik, et lausa igav hakkab. Tundub, et olen jõudnud sinna kulgemise ruumi elus. Käid tööl, siis kui vaja. Teed asjad ära, kui vaja. Vabal ajal kella ei vaata, kasutad võimalusi. Kas olete vahel vaadanud, kui mõnusa valguse teeb soolalamp. Millegipärast ta otsustas mul mitte enam valgustada öösel mu tuba. Igatsen seda siidist apelsini tooni mõnu. Ehitan kindlust, veel ei oska öelda mille ümber. Kas enda südame, mõistuse või lihtsalt lõbuks.
Kuulan Matt Corby laule ja süda naudib, tänab. Võta heaks süda. Ma sind ka.
Ootan suve, väga suur on tuju minna metsa kuskile. Tegelikult ei ole vaja suve, pigem tulla mugavustsoonist välja ja lihtsalt lasta minna. Kaine mõistusega on palju asju väga nauditavad. Metsamajake, kuskil levita eesti kohas võib olla nauditavam, kui passida kodus või reisida kuskile mis nõuab palju planeerimist, raha ja emotsionaalset kurnamist.
Poleks arvanudki, et tuleb hetk kus oled: "Throw life at me, its easy."
Lisaks veel lõpetamiseks, et igalpool on nii palju ilusaid inimesi. Raske on vahel lihtsalt neid märgata kui enda ette vaatad. You pretty!
R.
