Ma mattun muusika ilusa maailma suurimatesse fantaasia soppidesse kus vaikus muutub imeliseks tunnete segapööraseks helipildiks. Üks suurimaid põhjuseid elada siin maailmas edasi on muusika eksistents. Osad laulud viivad su üleväsinuna nii huvitavasse kohta. Täielik müstika. Mind ei huvita kas mõni sõna millega ma kirjeldan oma peas toimuvat on olemas või kui korrektselt ma siin kirjutan. See ei oma tähtsust hetkel. Palun võtke see aeg, et kuulata vahel muusikat nii, et sulete silmad ja ei tee samal ajal kümmet asja. It's worth it !
“Being alone never felt right. Sometimes it felt good, but it never felt right.” I agree
Live from the other side what you see
A bunch of nonsense on my TV Heaven on Earth is what I need But I feel I’m in hell every time I breathe Reporting live from the other side what you hear A bunch of nonsense all in my ear Rich man, poor man, we all gotta pay Cause freedom ain’t free, especially ’round my way
Sometimes we really want to get in touch with someone we love or like, but seems to be this way, that the one you like and love does not have time for you or just dont want to give you time or an opportunity. World works this way and.. it makes me sad, not angry or judgemental, just sad. Plain blank sadness. No hate, no love, nothing - sad.
There is alittle song that goes with it, in my eyes at least. A chance to prove your powers is all we need but we just dont get them. Even if we try our best. Being sad is not a bad thing either, being emotinal is good. If you feel sad, be sad. If you feel happy, be happy. Show it. "I am happy" "I am sad" . Just dont try to hide your emotions and dont judge, you are only hiding them from yourself and it hurts. Its late, love you all.
Bye.
F*ck the haters.
R.
Sunday, November 25, 2012
Tere.
Kell on 4:37
Tundub, et klappide ära parandamine ja olles vihane kassi peale kes need läbi näris on toonud mind seisu kus ma hetkel hakkan vaikselt saama inspiratsiooni doosi mida mul just vaja on. Vaikselt tekivad pähe need read mida vaja ja kaovad need asjad mis peaks kaduma ja mida ma pähe ei taha. Jääme endaks !
Ühe laulu sõnad meeldisid, jäid pähe. Mõtlemise periood, ei satu siia blogima koguaeg aga olen olemas ja alati toeks, kui vaja. R.
This world is gonna burn burn burn burn As long as we going down Baby you should stick around. Its all gonna shift, its out of your hands, Babe if you could know, you would hatch a plan, That's my, that's my man, If you were gonna die, bury us alive, If they're searching for us, they''ll find us side by side (refr.) The earths breaks, it fall and set your (beat) I'd find myself swallowed, drowning in your heat.
Asjad mis ei oma suurt tähtsust, teevad mind kurvaks. Asjad mis ei oma suurt tähtsust teevad mind rõõmsaks. Pisiasjad. Enjoy the little things, nagu nad ütlevad.
Asjad mis ei ole seotud, seon ma kokku - oma peas. Less thinking, more action - noup. More thinking, less action. Yeah.
Tere. Rasked ajad aga välja ei tohi näidata. Seega fakenaudin elu, katsun edasi astuda ning heal muusikal lasta end mõjutada. Saue sõpru ka näinud, they all so cute - kahju et pilte pole neist ja siis on Tallinna pällidega ka oldud, käidud kohtades kus igapäev ei käi ehk, sai ükspäev kaamera ka kaasa võetud.
Ennem neid pilte, olin hoopis Soomes venna juures ja see oli natuke masendav kuna jäin seal haigeks ja kaua seal olla ei saanud aga Helsinki, Espoo on vinge. Piirkond, fiiling ja meeletult kallid asjad (vb ma lihtsalt vaene ja pole tihti Soomes ) aga jah. Soomes sai käidud siis näitusel ja omaette olemist oli mul ka piisavalt. Viimasel ajal ma küll ei oska päris õigesti pere liikmetega suhelda aga oh well. Ma üritan, üritan edasi. Palju asju jäi siit vahelt ära aga kõike polegi vaja ju endast välja lasta.
Thanks for being here. 2012, R.
Friday, October 12, 2012
I really think the war on terror is a bunch of bullshit Just a poor excuse for you to use up all your bullets How much money does it take to really make a full clip 9/11 building 7 did they really pull it Uhh, And a bunch of other cover ups Your childs future was the first to go with budget cuts If you think that hurts then, wait here comes the uppercut The school was garbage in the first place, that's on the up and up
Üks osa Lupe Fiasco laulust.
Pani mõtlema natukene. Muidu on hetkel hommik, kohe kaon pessu, magamatta sest und ei ole kui mõtled sügavatest asjadest terve öö.
Olen tänulik, et sõbrad olemas on ja tänulik ka muu eest.
Mul keha ei ole kuid hommikul tõuseb mu vari, ta tumedad sõrmed kobavad ust, ta puhtaks küürib rohukastene vari, kuid valgeks vari ei saa - ta ikka on tohutu must.
See on ühest laulust.
Otsin inspiratsiooni, motivatsiooni taaskord ja tihti saan seda siit, kui kirjutan iseendale kirjutisi? või näitan välja oma olematut olemust. Ootan liiga palju, hakkan mõistma. See siin aitab, kirjutamine. Oleks mul nii palju viitsimist seda teha paberile, ma teeksin.
Siis pika peale kaob kastese hommik udu, ja piidleb mu varju päikese põletav pilk, nüüd närbub mu vari kui taim kellel veest puudu, ja vaevleb kui lootsikus siputav silk.
Kurb. Ma olen kurb. Imelik on. Raske on, vastata küsimusele miks. Feeling it all. Lähen jooksma, et seda alla suruda kuigi on ajad, kui ka võib kurb olla. Ükskakskolm.
Alustaks sellega, et avastasin enda jaoks ühe hea bändi mis aitas jälle ühe õhtu ööga kohtuma saata. Bändi nimi on Whitey või on see ühe artisti nimi lihtsalt ja olen kuulanud läbi hetkel üks ja pool plaadi täit muusikat. Pole siiamaani veel kinni seda klõpsanud. Ei ole üksluine muusika, head sõnad ja taust mis just mulle antud juhul meeldib väga. Kopp ees juba raadiomuusikast mida kuuleb tänaval, autos, kaubanduskeskuses, igalpool. Üritan seda kõigega vältida. Telekast loobusin juba aasta tagasi aga üritan ka muust lahti lasta. Kahemõtteline lause hehe.
Vaatasin veidi ringi endasees ja vaatasin niisama ka igalepoole, diivani alla ka. Otsin inspiratsiooni ja motivatsiooni, et jätkata seda kräppi. Kasvan ja kasvan, kohale ei jõua, vanus kukub ja kukub ning ikka aru ma ei saa. Räägin inimeste käitumisest, kahepalgelisusest ja ma ei väida et oleksin kellestki nüüd parem või puhtam või vähem kahepalgelisem kuid lihtsalt ei kuku see käbi õigesse kohta. Võibolla vaatan ise vale nurga alt, üritan igatepidi aru saada, oled see hea sõber või toetav kaaslane, vahetpole. Vastu ei küsi muud midagi kui sama aga 90% juhtudest ei tule seda positiivset feedbacki, pigem hiljem kahtesed, et üldse sõbralik olid.
Perega ma ei taha enam midagi arutada, nende vaatenurgad on teised ning arusaamad puht praktilised ning minu silmis vahepeal täiesti.. uskumatud. Fuck that route.
Viimaste nädalate jooksul olen ka paar tundi kuulanud mõne youtube kõneleja juttu ja arusaama teatud asjadest, elust, igatsorti headest või halbadest asjadest ja kuidas, millal, miks. Osad räägivad ühte auku, osad minu meelest natuke liiga rahajanuselt aga see selleks.
Who cares about money? - I say. Money does make you happy for a SHORT period of time. Omalnahal kogetud asi ma usun ka sul.
Üleskeeratav mehikene plaadicoveril paneb mind mõtlema selle peale kui tuimalt me oma elu tegelikult elame. Nagu robotid. Käime koolis, peale seda käime tööl, siis käime nädalavahetus aega veetmas, vahel ka õhtuti pärast tööd, kooli. Oleks see nii paar nädalat, kuud aga see jätkub 10aastat,20aastat,30aastat. Loogiline elukäik kuid igav. Üleskeeratult tõuseme püsti voodist, venime vannituppa, peseme hambad, viskame vett näkku, venime välja, venime rongi-bussi-auto peale, venime kohta kus olla ei taha ja siis veel kiidame seda, kui keegi küsib sest ei saa ju olla halb, paha, igav, nõme kuna kui nii ütled, oled automaatselt inimene kes vingub oma (igava) elu pärast ning on laisk.
Üks üleskeeratav mehikene siia lõppu ka, aitab tänaseks. Kell on 2.15 ( ma ärkan alles oma peas, jea )
Ilusathommikutööhundid.
R.
Saturday, September 1, 2012
Jou.
Miks mulle meeldib ülekõige öösel ringi liikuda ja pildistada ja olla ning mitte magada. Ööhunt või misiganes aga lihtsalt meeldib, naudin seda. Statiiv on ka hea sõber öösiti, see selleks. On Pühapäev põhimõtteliselt ja ma ikka ei tea mida ma teen ja otsustan ja mõtlen. Vahepeal ei saa midagi aru, päris koleda lõpuga mõtemaailm. Igapäev mõtlen üle ka veel.
Istun tooli peal, mõtlen. Seekord mitte halba ega masendavat.
Eilsest õhtust sain inspiratsiooni, rõõmu ja alguses ei läinud kohe üldse käima, ega päris perfektselt ma käima ei saanudki ennast, sest siuke "I cant handle it alone" teema veel sees. Tegelikult ei peakski üksik hunt olema ja enda sisse end sulguma ja tegema asju mida pärast sügavalt kahetsed ja siis veel kaugemale vajud.
Seega positiivsust enda sisse veel suruma, olema aktiivne. Mitte mõtlema üle ning veelkord tegutsema. Tahaks ka julguse kokku võtta ja mõnele inimesele oma arvamust jagama teatud asjade kohta kuid ma arvan, et veel ei ole õige aeg seda teha. Jätkan varsti.
Mul on raske hinnata inimesi nii nagu nad on, kui ma inimest tundma õppinud ei ole. Tekib tunne kus edasi minna on raske, üritan otsida ja leida see punkt kasvõi millest kinni hakata kuid ka selle otsimine on pea võimatu. Kohe kui väsimus taandub, hakkab tööle mõttemasin. Arutlemine, töötlemine, närveerimine, asjade ilusaks või koledaks värvimine, enda olekust läbi närimine. Eneseväljendusega ebaõnnestumine.
Tegelikult on ilus päev ja peaks sellest rõõmu tundma, vähem lootma ja rohkem tegutsema. Rohkem vaatama enda ümber ringi.
Hi there, not in the mood of fearing death. Its knocking, never said I let it in but you never know.
Got no brakes, missle down the city just for something, maybe I get something for nothing.
Huvitav miks ma nii masendavat teksti viimasel ajal kirjutan, tegelikult ju tahaks inspireerida inimest keda ei saa inspireerida või anda armastust inimesele kes seda vajab vahetpole, et tunne on siuke et armastus on minus otsa saanud. Pole ammu kuud näinud, lahe vana. Pole saanud öösel üleval olla, ilmad ka natukene rasked olnud. Oleks sõnu mida anda, tekkis siuke juhus kus tahtsin inimesega meeletult rääkida aga ei suutnud ühtegi sõna talle öelda ja ta ei saanudki teada, et ma temaga rääkida nii väga tahtsin just tol hetkel. Usun, et ei ole ainuke sellise murega kus sõnad otsa saavad. Ilma suuta kriipsujuku tahaks suurelt joonistada kuskile ja kirjutada kõrvale no words for this. Juba hakkasingi tumedamat teksti kirjutama ! Stopp !
Shokolaaditükk karamelli maal, tore, ilus, puhas, mahe, mõnus, uus, huvitav. Oot, ma kirjeldan nagu Twix-i. Fail. Hmm. Oeh.
Maagiline ja võluv ning kaunis. Kirjeldasin muusikat, alati olemas. Mitu korda ma seda maininud olen? 125?
Võimalik, et tean vastust kuidas saada sellest tumedast-valusast ajahetkest lahti enda sees. Ma pean rohkem seiklema ja tegema ootamatusi ! Stuff like that makes you happy, you know. War inside of me.
Viimaste raskete päevade kohalolek hakkab kohale jõudma. Tööl ma ei mõtle palju aga kui jääb kasvõi natuke jaksu üle siis mõtlen ma raskelt, ka mitte palju sest ma ei jaksa aga ma mõtlen raskelt ja ma mõtlen üle kuid tean, et seda teen.
I got a date with destiny. My heart says yeah but can't convince the rest of me, I tried so hard to make it with no recipe, my selfish ways caught up and got the best of me, I need redemption. No need to mention my past cause all that matters now is bigger than diamonds and cash. You know I want it, I need it, don't doubt it, I can't live without it. This is everything I dreamed of
It's everything I've ever wanted, but is it really truly in my plans or did God mix up my blue prints. Did he have it right there in his hands, anybody give me a hand
I can feel it now I know it's coming
And I don't give a fuck what anybody say, I've fallen I've risen I chose to elect in this mission
Incarceration through these bars created a prison. And I intend to do the time that this sentence is given
25 to life, that's how I'm living. Sometimes I wonder if I'll ever make it . And maybe today is the day, and maybe tonight is the night but one thing that I know for sure,
Söön karamelli kiselli, peas taon igatsorti kelli.
Teen asju mis kindlasti viiks mu helli.
Käin täiskohaga tööl, töö väsitab. Mässib mind kohta kus ei taha olla. Määrdunult tulen, peas kõik unistused hävitab. Kõigile peale käratan.Mitte midagi head eilsest ei mäleta.
Ootan nädalavahetust, et saaks end lasta lahti. Täiesti lahti.
Its funny that lately I have been so quiet, humble inside. Emotional but calm. So emotional that everything fades away if i compare it. I dont know why. I feel powerful enlightment from somewhere but I dont what to do with it. Its not like I know something that others dont, maybe. It is something complete, something what is not unfinished like everything else in my life - broken, not done, blown up. Maybe its a plan, maybe not. I would really like to show inner me but I cant. Its not like that. I cant just open my chest and let my friends see how much is in me. It is odd, funny, freaky, depressing, good/bad place full of love. Hard to explain, "I want to see you as you are now" kind of a action.. Stronger than feelings and that makes it hard to live with. Its blinking in me. Slow and appears only when I really-really open myself to someone, somewhere.
Its time to sleep now. Big question mark is hangin on top of me.
Good night. R.
Monday, June 11, 2012
Elu ei ole võistlus, asi millest olen viimasel ajal enam aru saanud. Võtaks hea meelega tükikese kellegi südamest kes ka minu südamest selle tüki suudab ära tirida, kuid teada on et need asjad juhtuvad ootamatult ja tavaliselt ajal mil seda ei oota. Mitu päeva on peas olnud siuke rahu ja tühjus. Teen asju ja ei vaata tagasi. Palju rongiga sõitnud heh.
Just want to make you happy.
Millegipärast hing ihaldab Vespaga kuskil ringi vuristada ja mitte tormata järgmisesse päeva.
Ühe päeva Ottoga maal, Forellipüüki ja Forelli grilli, mineviku meenutamine muusika saatel ja siis see teine päev. Üksi maal. Rahulik, toa ümber tõstmine, mõtlemine ja mitte mõtlemine. Oma arust produktiivne olek. Parem, kui linnas passida. Võibolla.
Igatahes, võtsin aja maha. Viimase nädala uudised ja suhted ning kõik sellega kaasnev möll ei ole olnud meelmööda. Vajalik oli.
Sometimes Im feelin high, sometimes feelin low, sometimes I love god, sometimes I feel Im just a lonely middle-man with no flow. Sometimes my mind is playing tricks, sometimes Im uneasy, sometimes my mind is playin tricks and sometimes life is not easy, but I think I'l get out of this.
Killuke head sellekõrvale mis sai üle elatud. Eile põrkusin kokku bmx-ga. Tagajärjed olid mõnusad, üks käsi on suht pekkis, vasakul jalal lihaserebend, muljutud ja muud siukest, natuke katki. Lonkan ringi natuke aega.
Vahel peabki juhtuma, muidu oleks ju igav sporti teha.
Peale selle olen ma 100% neutraalse mina peale üle lülitunud. Juhtugu mis juhtub, las ta juhtub. Smileyface :)
Istusin autos, avasin purgi coca-colat mida olen üritanud maha jätta. Pärast avamist see kihises ja hiljem prõksus vastu purki. Märkasin hääli ja asju mida ma muidu ei pane tähele. Kurbuse ja idiootsuse ning rahulikuse tase on ületanud normi. Seega, elan päev haaval, proovime ära. Elu siin on lühike.
Veetsin ühe öö maal see nädalavahetus. See kui vaikne saab üks koht olla, hämmastab mind. See ei ole siuke vaikne nagu pole ühtegi heli vaid vaikne nagu rahu. Mõte jäi seal äkitselt kinni, olin ümbritsetud lihtsalt olemisest. See oli nagu mini puhkus iseendast, üldiselt ma mõtlen bloki endale peale kui olen kohtades kus on võimalik mõte lendama panna big time. Progress?
Ma olen vist veel liiga noor, et mõnd asja täielikult mõista või liiga üle mõelnud ja üle unistanud. Peas saavad unistused reaalsuseks, reaalsus samas kõrval kukub iseenda otsa kokku .
Ka olen uurinud siukse asja kohta nagu HAARP . See on üks tore inimehitatud asi millega saab ilma mõjutada praktiliselt üle maailma, ei tohiks aga uurimused näitavad, et see asi on jõus just suurimate orkaanide ajal. Vaatasin üks öö kuus-seitse tundi järjest teksti, videosid ja dokumentaale. Kirjutasin isegi paberile oma märkmeid. Vahel meeldib uurida asju mis ka huvitavad, asju mida koolist ei saa.
Raske on keskenduda asjadele mida sismas tahad ignoreerida ja endast välja saada. Aga kui raske ei oleks, siis oleks ju väga igav. Motiveerida iseennast tegema midagi on vahel väga tüütu, võtan asja juba huumoriga.
Tere.
Ma tahaks midagi inspireerivat ja head siia kirjutada. Samas ei oska ma seda praegu teha. Tahaks aga ei oska. Tegin tööd maal, vanaema juures ja nüüd ei mõtle nagu midagi. Paar päeva füüsilist rakset tööd ja mõistus puhkab. See on hea.
Vaimselt kuidagi väga tühi olen, füüsiliselt eks ikka leidub energiat aga muudpidi ei oska olla. Ei oska reageerida asjadele piisavalt õigel ajal või hästi. Igatsen.
Isegi kui me seda ei tunnista, oleme kõik olendid kes vajavad üksteise kõrvale kaaslast.
Peale selle tahaks öelda, et viimased päevad on olnud täis rõõmu, väsimust, kurbust, viha, adrenaliini, peavalu, head tuju ja ka head toitu. Kõike segamini ja ei teagi kuidas ennast tunda, hästi või halvasti sest on head ja halba. Olen väsinud asjadest mis ei tohiks väsitada.
Öö on minu maailm, minu aeg, aeg millal tunnen ennast eemal, aeg millal tunnen et saan teha kõike. Aeg millal tunnen end vabalt. Tunded on harmoonias väsimuse ja emotsioonidega, mõjutatud lauludest.
Wondering on
Viimasel ajal olen palju mõelnud ära minemisele, kuid ennem tahan oma sõpradega parimat aega veeta.
Life is good, I guess. Armastan nagu ikka, kasvõi külmalt aga armastan. Hoolin ning mind ikkagi huvitab mida teed. Kirjutaks veel midagi aga pole midagi öelda. Sulen silmad, pigistan silma kinni.
Käisin öösel väljas, tegin pilti, isegi panin Flickrisse mõned pildid. Magasin vähe, nüüd lähen magama. Tahan manuaalfookusega kaamerat ja tervet autot. Mõtlen mingi listi kokku panna mingitest asjadest mille nimes ma pole veel kindel.
Kiirelt möödunud nädalavahetus ja pühapäeval tehtud pildid
Ma veel ei tea mis mind takistab aga miski takistab mind olemast mina. See on keeruline ja mul on rakse sellest veel aru saada. Ilmselt teen selle endale ise raskeks. Varu kannatust enda talumiseks.
Nädalavahetus lendas, natuke sõitu, palju naljakaid kukkumisi. Magama minek kella 5-6 aeg hommikul.. Kõige enam jäi meelde trip Rakvere ühikasse Pühapäeva õhtul, kui sõbraga natukene pikemat-huvitavamat teed pidi liikusime. mini-phototripiks kujunes asi. Teepeale jäi Jägala juga, Kehra, Tapa, Aegviidu, Kadrina jne. Meelde jäi tee peal ühe talu sissesõidutee juures olevad tegelased millest pilti tegime, juga, kehra poe twinkey's ja klaaspudelis rc-cola ning üpris huumorirohkelt käitumine autos. Vahel tuleb lihtsalt eemalduda tuttavatest kohtadest ja kogeda muud.
Reede öösel sai natuke tegeletud ka autoga, jättes mulje nagu öösel tegutseksid auto juures vargad. Päeval oli tulemus meeldiv. Asi võtab jumet, pisut tegelesin ka Laupäeval temaga.
Mõtlen sõpradest, tuttavatest, inimestest, noortest, vanadest, headest, halbadest. Mõtlen sellest miks ainult mõeldakse endale. Mõtlen sellest miks noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori. Erinevad generatsioonid, mis meil on ühist ja mida meil pole. Mõtlen mis on üldse hea ja mis on halb. Inspiratsiooni ja kire puudus. Enesekindluse ja õnne kadumine. Kes me oleme? Mida me naudime? Miks me raiskame?
You got that Jesus on your chain while you do nothing but party. Ükskord. Ükskord teeme nii. Ükskord oleme seal. Kuigi tegelikult ei ole. Tegelikult me lihtsalt unistame. Vähe teeme teoks, palju valmistame end ette peoks. Selle asemel, et elu armsatada kirume oma sõpru, pere ja täiesti tähtsusetuid olukordi. Kuritarvitame usaldust, üritame puudutada käega taevast, unistame kruiisivast laevast. Sööme, et peletada masendust, joome et tunda end tahetuna, teeme sporti et tõsta enesetunnet või viia mõistus nulli, tühjusesse.
Ajutine Pidevalt luban endale, et lõpetan unistamise kuid tegelikult seda peatada ei saa. Unistaja, romantik, nimeta mind kelleks tahad. See ma olen. Kruiisin peas ringi muusika abil. Süda tuimeneb, tundub et saan üle asjadest millest olen unistanud ja tundub nagu kõik kuumeneb. Imestan asjade üle mida tean ette. Üritan muutuda, kui tegelikult olen ikka see sama mina. See sama möla.
On Neljapäev. Lühikesed päevad koolis viimased päevad ja tunne on kange aga värske. Eile sõitsin ligi 7 tundi uisku, eks sealt see kangus tuli kuid trenni peab tegema. Loodan täna ka korraks läbi astuda kui vihma kallama ei hakka.
Mõjutatud muusikast ja koguaeg silmad otsivad mida jäädvustada, isegi kui kaamerat pole kaasas.
Kõik mida puudutad, kõik mida oma luubiga uurid ja vaatad. Kõik millega oled seotud, kõik mida usud, kõik mis tundub su jaoks hea, kõik millega tegeled, kõik kaob halli udu sisse. Ma ei oska isegi seletada mida selle all mõtlen aga kõik mõjutab kõike ja kõik kaob ükskord. Seega ma ei näe hetkel asjadel tähtsust kuid hindan ilu. Näen seda enda ümber aina enam, aina enam.
Üks väsitav, teguderohke nädalavahetus. Uisud kohal, palju sõitmist ja vähe magamist. Haapsalu maantee ja 150km/h võetud kurv, Tallinna shootout Ivariga, iseväljamõeldud klubi KÖÖK sõbra Ken-ga ja seal ennast "kinni" söömine, ragisev keha ja palju sidruni vett - kirjeldab seda pöörast nädalavahetust.
Natukene napisõnaline olen, seega piirdun rohkem piltidega.
Mõned suured otsused peas, mõned väiksemad taganemised seal kuhu keegi ei pääse.
Külm purk Sprite,
Can I kick it laul.
Ootan pingsalt Reedest päeva. Kuna siis saab nädal läbi loomulikult aga mis peamine, uisud jõuavad kohale. Saab rahus sõita mitte katkiste juppidega jälle. Ilusat ilma, head asfalt tänavat ning väikseid obstaakleid palun. Head muusikat klappidesse ja rohkemat polegi vaja. Ebatähtis kaob siis mu peast kaugemale kui oskan oodata. Loodan hea nädalavahetuse peale.
ja siis lisaks, et sometimes people dont even know how much love does one put into it. Peace
Ootasin pool tundi, ei tulnud.
Vaatasin tühja, ei meeldinud.
Alustasin mõtlemist, mõtlesin lolliks
Avastasin elutu elu
Leidsin huvitava värvitooni, meeldis.
Närisin läbi selle mõistatuse
Elasin edasi.
Tule mu elu uurima.
Soovita mulle uut ja huvitavat.
Ümbritse mind endaga.
Kallista.
Kurvasta, kui lähen ära kaugele.
Ega seda vist ei juhtu.
Lubasin nüüd minna.
Peace
Wednesday, April 11, 2012
Planeet - Mõttemaailm
ma lendan mööda mõtteid ringi ja mu suletud silmad näitavad teed võin valida kaugele rännata tahan sest kõik on lubatud sisekosmoses
avades uksi , aknaid ja väravaid ettekujutlustel piirid puuduvad ma kuulen värve ja jälgin helisid sest kõik on võimalik mõttemaailmas Tere. On öö, peast segi on löönud mu sisemine rüü. Varsti on hommik.
Tegin teletornist paar klõpsu öösel. Pikk säriaeg ja statiiv ning little friend Canon. I like it.
Peace.
R.
Tuesday, April 10, 2012
Take me home tonight, la-la-la. Ma fännan hetkel taevast mis välja paistab siit ühika aknast natuke. Tahaks suurel põllul olla ja seda lihtsalt vaadata, suvel, t-särgiga ja kellegiga koos.
Teine postitus täna.. läheb käest. Peace.
Tere. Käisime klassivennaga siis sõitmas, pildistamas veits. Siin ka väike sneak peak. Aga see selleks. Getting love from the sunshine, gettin love from the sunshine.. Nii. On Teisipäev. Koolis oli praktika, seekord suhteliselt igav praktika. Ülejäänud nädal üldse ei motiveeri mind, ei tea kui tihti ma tundidesse jõuan ja kas üldse jõuan. Eks näis. Hakkasin täna mõtlema tööelu peale ja sellepeale mis mulle meeldiks ja ei meeldiks.
Mulle meeldiks põhitöö kus saaks piisavalt raha, et ära elada aga mitte nii palju, et uhkeks ära minna aga ma ei tea mis mul viga on aga tahaksin ka teist töökohta mida teha nädalavahetuse öösiti näiteks. Töö kus tähtis on omastempos töötamine ja mingi asi vaja lihtsalt hommikuks valmis saada. Kasvõi ostukeskuses asjade letile panemine, kasvõi mingi pesumasinaga ringi sõitmine öösel suures laos või midagi. Et üks sotsiaalne tavaline töö ja teine töö kus saad öösel omaette teha ja kommiraha teenida või kütust autole.
Mulle ei meeldiks saada suuri summasid töö eest mida teha ei meeldi või rabada ennast segamini, et ikka kõige uuemat autot liisida ja pangalaenu maksta. Just sayin. Mind imestab, kui tuttavad või vähem tuttavad räägivad suurtest summadest mida hakkavad kunagi teenima kuskil tööl aga kellegil pole kindlat sihti. Ega mul endal ka pole aga mõne asja koha pealt : "I dont dream that big."
Imelik. Midagi ei taha viimasel ajal. Midagi erilist pole, eks väiksed unistused on ikka. Unistused saada tüdruk enda kõrvale kes aru saaks ja mõistaks, taluks mind või kasvõi hetkeline "ma tahan veel paremaid kõlareid" millega muusikat kuulata. Auto saaks korda oleks ka täitsa tore aga üldse pole siukest "I must get it" tyb enam. Ma ei tea kas see on mõjutatud asjaolust, et 20 kohevarsti täis saab aga siuke "meh, dont even care" tunne aga hea poolne. Tahaks valgust pakkuda inimesele kes istub pimedas ja üksi.
Ilusat päeva jätku Peace.
Monday, April 9, 2012
Lähen klassivennaga filmima autot ja pildistama. Vaatame mis lõpuks välja tuleb, idee ja mõte on katsetada veits mõne asjaga. Paneme statiivi ja kaamera proovile siis ! Vaheldust on vaja sellele rutiinsele ühika elule mis mind seestpoolt tapab kuigi ma midagi väga siin ei teegi. Selles ongi vast asi. :)
LeavingTallinn, only then it looks so good when u leave.
You're too young, you're never gonna know what hit me
When I fell down in silence
No-one thinks what I'm doing is the right way forward
You'll see it's not just a dream now .
Tere. Mulle meeldib pilti teha ja need rääkisid oma loo ära. Pildid räägivad, ausalt. Kuidas on kõige kergem öelda inimesele keda tead kaua, et armastad teda. Nagu, puhtsüdamest. Mitte ei ole armunud temasse vaid lihtsalt armastad teda. Ei ütlegi ? - loodad, et ta teab seda ise? Ma olen indie lainel täna. Tahaks igasugu häid asju öelda huvitavatele isiksustele.
You wont believe what I tell you..
Palun vabandust, et siuke romantik olen nagu ma olen. Ma ei tea isegi kelle ees ma vabandust palun aga tunnen, et pean seda tegema.
