Thursday, February 28, 2013

Wubwub





Hey!
Took some shots of my mom's camera. Retro. I should take it out sometimes and try to make some cool pictures with it. Oldschool mirror's aye.
The fact that right now there is mega wubwub robot's song in the backround strangely fits in my mind into this sepia toned ambiaaance. I need a better camera to take better pictures of other cameras. Yep. Robots...wubwub.

Now all I need is a girl holding that camera who is cute and lovely. If she wears a fluffy hat and big headphones Im goin to fall for her.

Stay strong!

R.



Wednesday, February 27, 2013

Aku on tühi

Olen nohus, escape nupu vajutamine klaviatuuril ei aita ja tahaksin fantaasia rohket filmi näha või olla selle tegemises osaline. Asja mõjutab see, et kuulan eepilise muusika kogumikke.

Parandasin oma vana, armsa zen x-fi mp3 ära, worth the time. 
Hea sellega flac-e kuulata, parem kui mu ipodist tulev kvaliteet,
ikkagi muusikat mängiv helikaart.






Võileivad üllatvad vahel. Head nädala jätku.

R.


Sunday, February 24, 2013

Väikepromo



Pisike promo.

Pildil on Veela, ta teeb muusikat üldiselt elektroonilise muusika taustale. Tal on ilus hääletämber. Ma ei tea miks ma lampi promon nüüd siin.

https://soundcloud.com/veelabeats

Youtube :



Tahan klaasikest vett nüüd, kena öö või päeva jätku.

R.
Peace.

Thursday, February 21, 2013

Shokolaadimuffin

Muffin ja klaas külma vett. Makes stuff better.


Kell on 4 hommikul.
Karud lähevad magama.

I want you. Yup. You.


R.

Wednesday, February 20, 2013

Pressure, its getting closer


Antud olukord paneb või õigemini surub mõtlema õnne puudumise üle. Ma olen tänulik, et mul on käed, jalad alles. Näen ja kuulen, kuid ikkagi mõtlen sellest kuidas saavad asjad minna nii tihti, nii kergelt ja nii ootamatult pahupidi.
Kaks aastat kestnud jama, et saada üks asi korda sai esialgu õnneliku lõpu kuid traagilise punkti. Suve ja vihma palun, mul on siiber et mul ei vea. Ma ei mäleta varsti enam mitu korda ma olen failinud suuremal skaalal kui "oi mul läks midagi katki".

Wishing to live in another time, universe is not helping. Every second.
Sellegipoolest. Never give up! 


R.
Life is having a blast with me.











Saturday, February 16, 2013

CCC



It'll all click when the mortgage clears

All our fears will disappear
Now you go to bed
I'm staying here
I've got another level that I want to clear
My skin feels like orange peel
My eyes have been vacuum-sealed
My organs move like a squirm of eels
We should be more adventurous with our meals
They annoy me those who employ me
They could destroy me
They should enjoy me
We eat chinese off our knees
And look for each other in the 
TV screen.




The sun goes up and the sun goes down

I drag myself into the town
All I do I want to do with you
Everyday I'm at my desk
At my desk I'm like the rest
All I do I want to do with you


Huvitavad sündmused on mu viimast paari päeva mõjutanud. Sõbrapäev - Vargad käisid maal, saadi nad isegi kohe kätte. Kirjutasin 3 lehte avaldust kohapeal, kuna olen ju poolikult omanik ja esitasin hagi ning tegelesin sellega terve õhtu seal Riisiperes pimedas. Järgmine päev samuti pool päeva veetsin samuti telefoni otsas ja kohale sõites tagastati osad asjad ja veendusin, et era autodega korravalvurid ei ole sugugi korralikumad liikluses kui me ise. 120/130km/h. Mulle meeldib. Samal päeval oli ka noortekas Tallinnas kuhu ma pooleldi isegi jõudsin, pool aega veetsin Michaeliga juttu puhudes, parkides erinevates kohtades. Deep stuff you should not know. Olles Oleviste kirikus need mõned kümned minutid panid mind mõtlema nagu ikka, kuid seekord teistmoodi. Kas mul on üldse tahet ja kohta selles kohas kuhu ma tulen niigi ennast ületades ning surun kõik oma sisu maha nulli. Seda on raske seletada päris nii lahti nagu võibolla tahaks aga ei ole selleks veel suuteline. 

Peale selle virr-varri mis on toimunud olen õhtuti ära parandanud ja kokku jootnud kaks paari klappe. Panin ka oma toa klaasidele koomiksi laadsed uisupildid igatepidi segamini, et rohkem privaatsust tuppa saada. Mu toal on kaks suurt ust mis käivad lahti keskelt koos suurte klaasidega seega see oli vajalik. Tahan rahu ja mitte imeliku pilku aknast mis tungib otse sisse. 

Natuke ennem kõike seda toimuvat, toimus mu ühe sõbra sünnipäev. See oli maa-all või õigemini kardikeskuses öösel. Päris huvitav oli öösel kardirajal joosta ja siis rehvi otsa koperdada ja põlve peal libiseda mis siiamaani natukene katki. Mulle meeldivad sellised kohad just siis kui nad on suletud. Suletud kohad on müstikat täis. Öösel eriti. Ma ei tea miks mu peas on sellega seonduvalt väike aasia tüdruk kes käest kinni sind oma süngesse maailmasse tirib ja millegipärast sa ei näe selles midagi veidrat või halba. Fantaasia rohked unenäod.
Vaikselt hakkab päikest ka rohkem paistma. Kevad on tulekul ja siis saab teha asju mida muidu külma pärast ära jätaks. Peab armastama ilma suurema põhjuseta randoomseid tegevusi vähe käidud kohtades. Sula suurelt lumi, mine koju.

R.
Peace!

The cells I am at the moment will soon die

But I will be here
Oh I'll still be here

Wednesday, February 13, 2013

Come Closer

Ma olen üpris kindel endas, et kõige rõvedam valu on kellegi või millegi nälg. Igatsus ning nälg. Kaks asja millega peame siin elus arvestama. Muidugi saab nendest asjadest mööda vaadata ja iseendale öelda, et ignoreerin neid asju kuid kaua seda jaksab teha.

We can make it home before daylight. 
Laul tänaseks :




R.

Peace!

Sunday, February 10, 2013

Hommiku melu


Boss golf  I mu tumblr'st. Endal sarnane must ja nädala pärast sama boss.

Lihased magusalt valusad sisepargis käimisest, kaks sünnipäeva seljataga, põlv pisut lõhki, pisut unine olek.
Laul : Kendrick Lamar _ Cartoon Cereal

Homme vennal sünnipäev, too much birthday's lately.

Ootan seda mida paljud meist, kevade tulekut, lume sula ja muud möllu. Möllu mille all ma ei pea silmas pidu ega suviseid grillimisi vaid ringi liikumist, trippimist, teise eesti otsa ja kaugemale. With several cars, about three of them. Secret plan- ha.

Woof-woof.


Mu blogis kirjutamise põnevus on nulli lähedale juba, fakt on see et olen liiga kinnine mõne asjaga ja ei taha igalepoole infot laiali pilduda ning ei ole vingumise ja näägutamise tuju ka.
Õnnelik samas ka ei ole, et oleks millegipärast hoobelda või loopida energiat igalepoole. True story.

Dont be like me, I run
Karma came, friends-enemies all the same
How much pain can I sustain
Some of you still make it worth it, its not that I want fame.

Peace !
 R.