Home
Tunne, kui inimene on välja maganud on ikka väga hea, mälu ja pea pealt tuleb ära vari ja selgus täidab ruumi. Ka arusaamine, et mida ma siin teen ja miks ma siin olen.
Kuid, kui see kõrvale panna siis generatsiooooooon xxxl laulab seda laulu. Tahaks tunda jõulutunnet. Siin seda ei ole. Ei eksisteeri. Kool penetreerib ja valusalt sulle tähtaega keerisega genereerib. Mulle see ei meeldi. Kodutunne, tule siia. Pistan su tasku ja võtan su kaasa sinna kus sind pole. Hellitan su tunde tundlaid ja mõtlen kust kohast võtan viitsimise ja tarkuse edasi minna.
Tunne kui vanglas, närid küüni ja mõtled magaminnes mis on lambad.
Mõtlematta mõtted, lambist tekkinud unistused-ideed.
Kakti läks laadija juhe, mõtlesin kohe et mis ma teen, paanika.
Lambised ideed viisid mind kastideni voodi all, leides seal vana nokia juhtme.
Töötas, inspiratsioon jätkus !
Imelik on, kirjutan asjadest mis ei vääri kirjutamist siia südame seest tulevasse kohta.
Virtuaalne paber, mu päevane parim sõber.
Elame kui klaaskuulis, kui see puruneb siis langeb meie ümber maailm kokku ja me ei tea mida edasi teha. See tunne on mul tihti, mida teha nüüd. Akna taga on külm, peaaegu. Mu väike külm maailm. Vahelduseks üks Orbiti pastell ja elu jätkub. Ipod, muusika. Midagi milleta ei saa - mõtleb ajast mil polnud muusika kuulamiseks kõlareid ega moodsaid pleiereid. Ainukeseks muusikaks oli hääl ja live esitlus.
Kõik saab korda, kordan. Kõik saab korda.
Miks vaatan pidevalt linnas kortereid ja unistan.
Miks mõtlen tihti, kuidas ja millal selle asemel et..
Miks.. igatsen ma vanu aegu, nagu oleksin vanem,
kui olen..
Kenat jätku planeedil kus öökumas kumava laterna all saab kodutee eksisteerida.
:)
