Killuke head sellekõrvale mis sai üle elatud. Eile põrkusin kokku bmx-ga. Tagajärjed olid mõnusad, üks käsi on suht pekkis, vasakul jalal lihaserebend, muljutud ja muud siukest, natuke katki. Lonkan ringi natuke aega.
Vahel peabki juhtuma, muidu oleks ju igav sporti teha.
Peale selle olen ma 100% neutraalse mina peale üle lülitunud. Juhtugu mis juhtub, las ta juhtub. Smileyface :)
Istusin autos, avasin purgi coca-colat mida olen üritanud maha jätta. Pärast avamist see kihises ja hiljem prõksus vastu purki. Märkasin hääli ja asju mida ma muidu ei pane tähele. Kurbuse ja idiootsuse ning rahulikuse tase on ületanud normi. Seega, elan päev haaval, proovime ära. Elu siin on lühike.
Veetsin ühe öö maal see nädalavahetus. See kui vaikne saab üks koht olla, hämmastab mind. See ei ole siuke vaikne nagu pole ühtegi heli vaid vaikne nagu rahu. Mõte jäi seal äkitselt kinni, olin ümbritsetud lihtsalt olemisest. See oli nagu mini puhkus iseendast, üldiselt ma mõtlen bloki endale peale kui olen kohtades kus on võimalik mõte lendama panna big time. Progress?
Ma olen vist veel liiga noor, et mõnd asja täielikult mõista või liiga üle mõelnud ja üle unistanud. Peas saavad unistused reaalsuseks, reaalsus samas kõrval kukub iseenda otsa kokku .
Ka olen uurinud siukse asja kohta nagu HAARP . See on üks tore inimehitatud asi millega saab ilma mõjutada praktiliselt üle maailma, ei tohiks aga uurimused näitavad, et see asi on jõus just suurimate orkaanide ajal. Vaatasin üks öö kuus-seitse tundi järjest teksti, videosid ja dokumentaale. Kirjutasin isegi paberile oma märkmeid. Vahel meeldib uurida asju mis ka huvitavad, asju mida koolist ei saa.
Raske on keskenduda asjadele mida sismas tahad ignoreerida ja endast välja saada. Aga kui raske ei oleks, siis oleks ju väga igav. Motiveerida iseennast tegema midagi on vahel väga tüütu, võtan asja juba huumoriga.
Tere.
Ma tahaks midagi inspireerivat ja head siia kirjutada. Samas ei oska ma seda praegu teha. Tahaks aga ei oska. Tegin tööd maal, vanaema juures ja nüüd ei mõtle nagu midagi. Paar päeva füüsilist rakset tööd ja mõistus puhkab. See on hea.
Vaimselt kuidagi väga tühi olen, füüsiliselt eks ikka leidub energiat aga muudpidi ei oska olla. Ei oska reageerida asjadele piisavalt õigel ajal või hästi. Igatsen.
Isegi kui me seda ei tunnista, oleme kõik olendid kes vajavad üksteise kõrvale kaaslast.
Peale selle tahaks öelda, et viimased päevad on olnud täis rõõmu, väsimust, kurbust, viha, adrenaliini, peavalu, head tuju ja ka head toitu. Kõike segamini ja ei teagi kuidas ennast tunda, hästi või halvasti sest on head ja halba. Olen väsinud asjadest mis ei tohiks väsitada.
Öö on minu maailm, minu aeg, aeg millal tunnen ennast eemal, aeg millal tunnen et saan teha kõike. Aeg millal tunnen end vabalt. Tunded on harmoonias väsimuse ja emotsioonidega, mõjutatud lauludest.
Wondering on
Viimasel ajal olen palju mõelnud ära minemisele, kuid ennem tahan oma sõpradega parimat aega veeta.
Life is good, I guess. Armastan nagu ikka, kasvõi külmalt aga armastan. Hoolin ning mind ikkagi huvitab mida teed. Kirjutaks veel midagi aga pole midagi öelda. Sulen silmad, pigistan silma kinni.
Käisin öösel väljas, tegin pilti, isegi panin Flickrisse mõned pildid. Magasin vähe, nüüd lähen magama. Tahan manuaalfookusega kaamerat ja tervet autot. Mõtlen mingi listi kokku panna mingitest asjadest mille nimes ma pole veel kindel.
