What

Hi,
You cant walk a road if you havent chosen a path.
Thats my biggest problem, too many ways to get on or too few. I dont know, im confused. Im skanking to a song I dont even like I think. I dont know what or who I like. I love music.

R.

I think..

I think I have nyctophilia or I am nyctophilist or something - an abnormal preference for the night over the day.

R.

Drag down and colour fade.

Tere.

Ma ei ole siin natuke aega käinud. Ma ei ole siin ennast koduselt ka tundnud, sest kõik mu emotsioonid on saanud kas vastuse minust endast ja ma nagu kirjutan endale teksti vahel pähe sisse, loen seda ise ja arutlen ja siis polegi olnud seda vajadust seda teksti siia kirjutada kallid kaasmaalased. Küll aga ma natuke ikka räägiks. Olen nüüd viimased nädalad, kuud, käinud tööl ja koolis korraga. See jätab mulle ühe vaba päeva, pühapäeva mil ma olen maganud sõna otseses mõttes. Ei ole ma jõudnud ühelegi oleviste üritusele, ei ole ma väga veetnud aega tuttavate, sõpradega. Vähemalt nii palju kui tahaks kuid asjal on ka pluss pooled. Kuna ma ei ole kunagi väga raha hinnanud siis pluss pooled tööl käimisele on hoopis need, et ma ei ole enam nii laisk. Ma saan aru oma vigadest ja parandan ennast tihemini, ma teen trenni tööl käies sest see on 6km mu kodulinnast ja sinna ma saan rattaga. Ka halva ilmaga ja 6km tagasi. See on päris korralik trenn arvestades, et tööl seisan ma terve aja püsti ja teen tööd. Ideaalis peaks see mulle ainult hästi mõjuma, kuid enesetunne on küll väga exhausted. Vajab harjumist aga I got this.

I work at a napkin factory, I make napkins. True story.

"Bad days go by, whatever. I will find my way out"

Lets go. 
Tänu muidugi sellele, et ma tööl käin saan ma loogiliselt võttes kergema vaevaga maksta neid väikseid arveid mis mul on ja ka natukene oma muusika kuulamise ja heli armastust täiendada. Plaanis on Edifier Studio seeria kõlarid soetada b73 asemele aga see on lihtsalt siuke lootus hetkel veel. Eks palgapäeval näeb. Teine asi mis mul sureb vaikselt on see sama läpakas millega ma siin kirjutan. Tal saab kaks aastat täis ja kuna ta on odav siis ta laguneb. Ekraan juba läks. Peab ikka vana hea laua arvuti ehitama tulevikus, siis ei ole muret pikemat aega kus kirjutada ja mänge mängida ja niisama tore olla.

Kõik muidugi lilleline ei ole ja negatiivset on siin maailmas piisavalt, et seda ma siia kirjutama ei hakka. Hobid kannatavad kui väga kaudselt öelda. Hobidest rääkides siis ma igatsen räigelt uisutamist. Sõber inglismaal kellega sõidan ja endal ka aega pole. Juba ootan seda, kui saan ühe korraliku sessioni teha ja midagi uut proovida. Ühe korra selle sügise jooksul siseskateparki ainult jõudnud.

Lonely tripod by my side.


Olge muhedad, love ya all.

R.