Monday, February 27, 2012

She in the future.







Ajastus.

Mõtlesin pikalt ajastuse peale. *teeb dr.pepperi purgi lahti* Põhiliselt mõtlesin sellepeale, et kas tasub üldse kedagi üritada enda poole meelitada, kui see "õig
e" tuleb ise sinu poole tahest tahtmatta ning ajaga. Kannatust on vaja mul veel palju õppida. Võibolla on see aeg 10 aasta pärast, võibolla on see kolme päeva pärast kuskil täiesti suvalises kohas. Kindel on see, et seda ma ette ei oska ennustada. Võin ainult loota, oletada ja unistada kuid tavaliselt tabab see moment just siis sind kui sa seda kõige vähem ootad. Kõige ebamugavamal momendil näiteks?.. ja siis lased momendi käest. Juhtub ka nii.
Fakt on see, et kõige toredamad tunduvad inimesed siis kui sa neid pole tundma õppinud veel aga algust tahaks küll teha sellegipoolest. Mõistlik suhtumine hoiab mind hetkel tagasi, see moment kui peas käib klõps ja olen üleväsinud võin igasugu asju küsida ja teha. See on võrdlemisi probleem.

Huvitav, olen kaks albumit salvestanud nüüd oma uuest kaamerast
arvutisse ja mõlemas on pilt mida ma ei mäleta, et oleksin teinud. Pilt on trepist mis läheb üles. Erinevad kohad täiesti aga sarnasus märgatav. Võibolla tahan paraneda ja minna üles kuid ei suuda? Ei tea.





Talvelaager on läbi, olen kooli maailmas tagasi. Väga ootan kevadet ja seda kui suur sula on tulnud ja on läbi. Moment kui saab minna klappid kõrvas õue vara hommikul kella 7 ajal ja päike tõuseb ning ainukesed mõtted mis sul on, ei puuduta isegi kedagi vaid need on mu "movieworld" ideed ja arusaamad asjadest. Miss that. T-särgiga välja, nautida seda kui tänavad on tühjad ja kuivad. Nautida seda pilvede mängu selge taeva taustal.

See võib kõlada veidikene hullumeelselt kuid viimasel ajal on mul periood kus mul on tunne ja arusaam, et kõik mu ümber on siuke väär ning mitte reaalne. Olenematta kas olukord on hea või halb. Elan oma suures väljamõeldud universumis mis igapäev täieneb. Kuigi ma pole mingit mudelit kokku pannud oma peas on see ikkagi seal. See on see mull. See ümmargune-kandiline-sakiline mull. Vigane ja valusaanud kuid endiselt seal - mull.


Ma arvan kõige reaalsem tunne tekib mul siis kui saan kuulata head muusikat täpselt selles kohas, sellel hullumeelsel ajal mis mu peas on. Näiteks nagu kell 3 öösel pirital mere ääres seista puu kõrval. Talvel päris külm aga muidu mulle meeldib nii öelda uneajal olla kohas kus keegi mind ei ootaks olevat. Ükspäev ma mõtlesin, et jätan kõik oma tulumaksurahad ja taskuraha alles ning täiesti kellegile ütlematta põrutan euroopa teisse otsa lennukiga. Seljakotis vaid kõrvaklapid, läpakas, tahe olla eemal ning uisud oleks ka kodus kaasa krabanud. Oleksin olnud kuskil nädal aega, idee oli siuke. Täiesti organiseerimatta reis kohta kus pole kunagi käinud või unistanud isegi sellest kohast. Midagi täiesti uut. Earth is cool, you just need to find your place.

Take me away from here. ( ei ole kurb mõte )


Astusin Ülemiste keskuse matkapoest läbi täiesti lampi ja seal pisut aega ringi vaadates tekkis siuke rahu ja matka ideed. Kahju, et eestis pole mägesid ja siukseid väga suur lagedaid alasid üksikute metsa tukkadega või grand canyon sarnast maastikku. Väljusin ma sealt poest tegelikult ka ühe pisikese Victorinox swissarmy knife classic mutlitool noaga mida olen alati tahtnud. Pisikene punane taskunuga kus on igast vidinad küljes, hädavajalik asi vahel ja ta on nii väike, et saab võtmehoidjana kasutada. Pisike aga terav ning isegi need üli väikesed käärid lõikasid paksu plastikust pakendit laht aga noh oli ka oodata ühelt parimalt taskunugade firmalt üldse.Googelda swiss army knife. Ma ei ole mõrvar ega pole ka siukseid plaane selle noaga. Matka-everyday use teema pigem.
Korralikku head telki tahaks ning üleüldse sooviksin sinna poodi siseneda suurte summadega. Aitab sellest jutust.



Kellafetiš, vaatan seda koguaeg. Isegi kui pole vaja. 2.38 näitab praegu. Suurt analoog seinakella oleks mu ette seinale vaja, vaataks seda tund aega päevas vist.

Aitab ka tänaseks.




Saturday, February 25, 2012

U cant bring me down.

Hi.
Life cant bring you down. You are stronger than this.

Mittevajalik informatsioon. Mittevajalikud ümbritsevad asjad mille pärast ma ei peaks muret tundma. Mittevajalik enda piinamine arvates asju ja unistades asjadest mis kunagi ei täitu või ei saa eksisteerima.

Koridor, tee ning maas istumine läpakas süles. Enesetunne on neutraalne ning samuti natuke allasurutud, kuid see on hea. Laagri viimane õhtu, rahulik on siin kooli kõrgeimal korrusel ( koolis toimub ) . Talvelaager on tore üritus kuid mingi siuke "umf" on puudu. Ma ei ole veel selgusele tulnud mis see on aga arenemisruumi on ! Kinniseotud paelad kuid valed jalatsid.


2012 aasta 25 Veebruari öö vastu 26ndat Veebruari. Kevad on aukartlikult lähedal. Vaheaeg oleks hea.


Nothing comes easy and nothing comes free, something comes from nothing if your willing to believe.


Head ööd !

Friday, February 24, 2012

Mõtteterad.


Nii. Olen terve päeva nüüd mõelnud. Mõelnud igasugu asjadest. Mõelnud asjadest mis võibolla teevad tuju halvemaks ja samas ka mõelnud asjadest mis teevad tuju paremaks. Inspiratsiooni otsin ja vahel ka leian. Vahepeal mõte jooksis kuid tol hetkel rabati läpakas käest ja ei olnud võimalust selleks. Hetkel istun siin trepi peal pea-tühjas koolimajas. Enamus magavad, mulle meeldib tühjus ja vaikus vahel. Suured hooned, valgustatult tühjana on huvitavad ja huvipakkuvad. Seda räägin muidugi enda eest, paljud ei salli sellist olukorda võibolla.
Olen oma uue pisikese Canoniga pilti teinud üpris palju. Kui need arvutisse saan, siis eks paremad jõuavad ka siia kuigi see kaamera teeb koguaeg häid pilte minu silmis. Üleminek on märgatav eelmisest. Laager on tore asi kui see poleks nii väsitav. Mulle meeldivad laagrid kus saab omaette olla ka pikemat aega.


Pisut teistmoodi.
Pisut omamoodi.
Pisut värviline.
Pisut tume ja sügav.

Control yourself,
Take only what you need from it.

Concrete stairs. Midagi vähe pehmemat, voodi?


Peace for now, love u.






Thursday, February 23, 2012

Bussiga laagrisse.


Tv3, seebikad ja kõik muu siuke. Igavus, muusika, ning üks pikk teekond teise Eesti otsa. Kus toimub üks talvelaager. Ma ei istu kellegi kõrval, olen üksi ja forever alone. Tutti-Frutti, Skittles ja muu siuke aitab selle pika teekonna ( loe: 2 tundi kestva ) üle elada.

Üks öö sai chillitud linna peal sõbraga. Sellest ka pilt. Pimedad tänavad öösiti, lemmik aeg.

Sunday, February 19, 2012

Dreamer.


Hei. Olen viimased ajal mõelnud palju reisimisele, kaameratele ning ajale ja ajastusele. Ajastan tihti asju valesti või vähemalt jääb siuke mulje ja kuna tegutsen tihti vastavalt emotsioonile siis peaksin äkki ka vähem unistama. Samas unistada võib aga tihti ma üritan oma unistusi teha reaalsuseks liiga kähku.

Kes teab mis on f1.8 kaameral, see teab millest ma unistan. Hah. Jah, koguaeg unistan mingist asjast. Võiks rohkem unistada mingist olukorrast või momendist. Viimaste päevade parim avastus ja esitaja Apollo Brown on tõesti pannud mõtlema lihtsatele asjadele. Lihtsuses peituki ju ilu ja võlu. Loodan, tõesti loodan ja usun sellesse.

Olen natuke liiga palju Red Bull energiajooki joonud, seda annab tunda. Neljapäevast Läti piiri lähedusse ja ehk saan mõne normaalse klõpsu seal teha oma praeguse seebikarbiga või äkki võtan ema Zeniti kaasa ja olen retromaailmas natuke aega koos filmirullide ja hiljem nende ilmutamisega ? Pühapäeval tulen tagasi halli massi ja reaalsusesse. Kuigi täna on Esmaspäev, kell on 5 hommikul ja sooviksin, et oleks juba Kolmapäev kui saab koju sõita - ometigi pole ma siin ühikas olnud mitut päevagi.

Rohkem peaks olema tänulik, vähem nõudev. Praegu tunnen rõõmu oma 25w pirnist laualambis mis maheda valguse tekitab kõlarite kohale, kuigi muusika tuleb läbi klappide mu mulli. Mullid.
Tõmbasin öösel ka muusikategemise programmi, igavusest võib ju proovida mis välja tuleb kunagi, vaikselt tasapisi - aegamööda. Kannatamatu Rauno on kannatamatu liiga tihti. Liiga tihti.


Peace .


Küsimärk valitseb mu peas, suur küsimärk mida teha edasi oma mõtetega ja kas neid tasub alla suruda või mitte. Pisut langemas kuskile musta auku.

Monday, February 13, 2012

I want it.


There is somewhere new to go and I can never say No. Napisõnaline olen viimasel ajal.

Friday, February 10, 2012

16Bit - Toxic

Lumi, õhtune päike ja udu. Intresting, moment kus ihkan jälle autot et sellega saaks seisma jääda ja hea kaameraga pilti teha. Selle asemel istun bussis aga ka sellel on omad plussid, viib mind kodu poole. Kodu on hea.

I would like spend time with u !

My best wishes, R.

Tuesday, February 7, 2012

Tahaks sõita

Oma autoga, suve ööl, õrna vihmaga pankranniku äärsel teel Tabasalus.

Thats all I wanted to say.

Monday, February 6, 2012

I do it all for..


This moment I want to wake up but its not just a dream.

Olen olnud alla 12 tunni Rakveres ja juba tahaks koju, mitte et siin jube oleks praegu või midagi. Lihtsalt, siuke periood kus tahaksin veeta aega pigem kodus kui siin. Poole tee peal siia läks buss katki, ootasin tund aega uut bussi külmaga, see oli "tore". Nii, et kõik takistas mu siia tulekut. Eile jäin rongist maha, täna läks buss katki. A sign?

Endiselt olen oma peas selle õige otsingul. A little dumb, raske peast välja ka saada ja oodata.
Mis seal ikka, magama ära. Lõpetan prantsuse keelse raadio kuulamise ja panen kõik kinni. Pean ennast sundima mitte minema magama kell 3 öösel. Praktika nädal ootamas.

P e a c e .

Esmaspäev

Kool - Ei jõudnud õigesse linnagi.
Maganud - Olen ja hästi.
Päev - Päikseline, pilvegi pole näha. Mahedalt külm kuid mitte soe.
Asukoht - Buss, teel Rakvere poole. Istme seljatugi kriuksub ja liigub 5cm edasi tagasi igakord kui buss sõidab läbi augu.
Tuju - Üle keskmise ehk normaalne.
Meelelahutus - RedBull tv youtube ja muusika läbi klappide.
Pea sisu - Võrdlemisi tühi kuid tahab tunda suve, midagi eestist eemal olevat.

Kaamera ja suvi on ainult puudu, et asi oleks täiuslik. Kuigi ma olen enamuse oma ajast : I hate life seisundis.

Ilusat päeva jätku, lets make life look easy !