CCC

It'll all click when the mortgage clears
All our fears will disappear
Now you go to bed
I'm staying here
I've got another level that I want to clear
My skin feels like orange peel
My eyes have been vacuum-sealed
My organs move like a squirm of eels
We should be more adventurous with our meals
They annoy me those who employ me
They could destroy me
They should enjoy me
We eat chinese off our knees
And look for each other in the TV screen.

The sun goes up and the sun goes down
I drag myself into the town
All I do I want to do with you
Everyday I'm at my desk
At my desk I'm like the rest
All I do I want to do with you

Huvitavad sündmused on mu viimast paari päeva mõjutanud. Sõbrapäev - Vargad käisid maal, saadi nad isegi kohe kätte. Kirjutasin 3 lehte avaldust kohapeal, kuna olen ju poolikult omanik ja esitasin hagi ning tegelesin sellega terve õhtu seal Riisiperes pimedas. Järgmine päev samuti pool päeva veetsin samuti telefoni otsas ja kohale sõites tagastati osad asjad ja veendusin, et era autodega korravalvurid ei ole sugugi korralikumad liikluses kui me ise. 120/130km/h. Mulle meeldib. Samal päeval oli ka noortekas Tallinnas kuhu ma pooleldi isegi jõudsin, pool aega veetsin Michaeliga juttu puhudes, parkides erinevates kohtades. Deep stuff you should not know. Olles Oleviste kirikus need mõned kümned minutid panid mind mõtlema nagu ikka, kuid seekord teistmoodi. Kas mul on üldse tahet ja kohta selles kohas kuhu ma tulen niigi ennast ületades ning surun kõik oma sisu maha nulli. Seda on raske seletada päris nii lahti nagu võibolla tahaks aga ei ole selleks veel suuteline. 

Peale selle virr-varri mis on toimunud olen õhtuti ära parandanud ja kokku jootnud kaks paari klappe. Panin ka oma toa klaasidele koomiksi laadsed uisupildid igatepidi segamini, et rohkem privaatsust tuppa saada. Mu toal on kaks suurt ust mis käivad lahti keskelt koos suurte klaasidega seega see oli vajalik. Tahan rahu ja mitte imeliku pilku aknast mis tungib otse sisse. 

Natuke ennem kõike seda toimuvat, toimus mu ühe sõbra sünnipäev. See oli maa-all või õigemini kardikeskuses öösel. Päris huvitav oli öösel kardirajal joosta ja siis rehvi otsa koperdada ja põlve peal libiseda mis siiamaani natukene katki. Mulle meeldivad sellised kohad just siis kui nad on suletud. Suletud kohad on müstikat täis. Öösel eriti. Ma ei tea miks mu peas on sellega seonduvalt väike aasia tüdruk kes käest kinni sind oma süngesse maailmasse tirib ja millegipärast sa ei näe selles midagi veidrat või halba. Fantaasia rohked unenäod.
Vaikselt hakkab päikest ka rohkem paistma. Kevad on tulekul ja siis saab teha asju mida muidu külma pärast ära jätaks. Peab armastama ilma suurema põhjuseta randoomseid tegevusi vähe käidud kohtades. Sula suurelt lumi, mine koju.

R.
Peace!
The cells I am at the moment will soon die
But I will be here
Oh I'll still be here