Vahel suudan, vahel mitte.

Hey.

Viimase kahe nädala jooksul olen üritanud korralikult koolis püsida, et mitte tekitada endale puudumisi. See on minu jaoks raske kuna olen harjunud koolist jalga laskma just momendil kui on vähegi soovi. Asjaolud ei ole koolis kenad, nii et peab seal olema. Mulle see muidugi ei meeldi aga see selleks.

Sula tuli vahepeal ka, meeldib ja ei meeldi samaaegselt. Ei meeldi see protsess ise, et kõik sulab aga meeldib tulemus, et kui sulab palju siis lõpuks sulab ära ! Kuid talv on veel tegelt ees, usun mina. Talve vastu pole mul midagi aga tahaks oma inline asjaga tegeleda.

Viimaste päevade jooksul on mul palju mõtteid liiukunud selle ümber, et mida ma valesti koguaeg teen. Alati kukub midagi halvasti välja ja isegi kui üritad, on sõbrad või võhivõõrad lõpuks ignoreerivad või ei taha normaalsel kujul rääkida. Blogi + ongi praegu see, et see ei karju mulle vastu.
Maailm on täis ennasttäis inimesi. Pole ju midagi imestada selles lauses, teate isegi. Olen ka mõelnud sellele, et kuidas saab mõni inimene olla nii normaalne aga samas nii kuri sisimas? samaegselt. Ma olen ise halb näide ja mitte mingi erand, kuna olen koguaeg kahepalgeline või kolmepalgeline ja imelik aga vahel oleks hea, kui oleks.. ja oleks, oleks,oleks inimene kes ei lähe närvi tühja-tähja peale ja ei käi peale, kui midagi vaja teha.

I am bad, really bad - truth.

Mina ja mu veider mõttemaailm on tegelikult igasugu muud jama ka täis aga seda siia kirjutades lõpeks asi sellega, et kunagi keegi seda loeb ja mind saadetaks vaimuhaiglasse :D

Muidu, ootan kevadet, kooli lõppu ja igatsen grillimist, t-särgiga olemist õues ja noorust? - siis oli kergem.

Peace :)