What

Hi,
You cant walk a road if you havent chosen a path.
Thats my biggest problem, too many ways to get on or too few. I dont know, im confused. Im skanking to a song I dont even like I think. I dont know what or who I like. I love music.

R.

I think..

I think I have nyctophilia or I am nyctophilist or something - an abnormal preference for the night over the day.

R.

Drag down and colour fade.

Tere.

Ma ei ole siin natuke aega käinud. Ma ei ole siin ennast koduselt ka tundnud, sest kõik mu emotsioonid on saanud kas vastuse minust endast ja ma nagu kirjutan endale teksti vahel pähe sisse, loen seda ise ja arutlen ja siis polegi olnud seda vajadust seda teksti siia kirjutada kallid kaasmaalased. Küll aga ma natuke ikka räägiks. Olen nüüd viimased nädalad, kuud, käinud tööl ja koolis korraga. See jätab mulle ühe vaba päeva, pühapäeva mil ma olen maganud sõna otseses mõttes. Ei ole ma jõudnud ühelegi oleviste üritusele, ei ole ma väga veetnud aega tuttavate, sõpradega. Vähemalt nii palju kui tahaks kuid asjal on ka pluss pooled. Kuna ma ei ole kunagi väga raha hinnanud siis pluss pooled tööl käimisele on hoopis need, et ma ei ole enam nii laisk. Ma saan aru oma vigadest ja parandan ennast tihemini, ma teen trenni tööl käies sest see on 6km mu kodulinnast ja sinna ma saan rattaga. Ka halva ilmaga ja 6km tagasi. See on päris korralik trenn arvestades, et tööl seisan ma terve aja püsti ja teen tööd. Ideaalis peaks see mulle ainult hästi mõjuma, kuid enesetunne on küll väga exhausted. Vajab harjumist aga I got this.

I work at a napkin factory, I make napkins. True story.

"Bad days go by, whatever. I will find my way out"

Lets go. 
Tänu muidugi sellele, et ma tööl käin saan ma loogiliselt võttes kergema vaevaga maksta neid väikseid arveid mis mul on ja ka natukene oma muusika kuulamise ja heli armastust täiendada. Plaanis on Edifier Studio seeria kõlarid soetada b73 asemele aga see on lihtsalt siuke lootus hetkel veel. Eks palgapäeval näeb. Teine asi mis mul sureb vaikselt on see sama läpakas millega ma siin kirjutan. Tal saab kaks aastat täis ja kuna ta on odav siis ta laguneb. Ekraan juba läks. Peab ikka vana hea laua arvuti ehitama tulevikus, siis ei ole muret pikemat aega kus kirjutada ja mänge mängida ja niisama tore olla.

Kõik muidugi lilleline ei ole ja negatiivset on siin maailmas piisavalt, et seda ma siia kirjutama ei hakka. Hobid kannatavad kui väga kaudselt öelda. Hobidest rääkides siis ma igatsen räigelt uisutamist. Sõber inglismaal kellega sõidan ja endal ka aega pole. Juba ootan seda, kui saan ühe korraliku sessioni teha ja midagi uut proovida. Ühe korra selle sügise jooksul siseskateparki ainult jõudnud.

Lonely tripod by my side.


Olge muhedad, love ya all.

R.

ekraan läks katki kurb.

If u can't get someone off your mind, maybe it's because they are supposed to be there. The mind can recognize what the heart is trying to deny.

Tuleb nii välja, et hakkan kooli kõrvalt ka tööl käima, overtime for better life. Im out!

R.

Whats up september.

This is where we are at right now, as a whole. No one is left out of the loop. We are experiencing a reality based on a thin veneer of lies and illusions. A world where greed is our God and wisdom is sin, where division is key and unity is fantasy, where the egodriven cleverness of the mind is praised, rather than the intelligence of heart.

Im eating soup and thinking of such things. Our life is so out of balance, its unreal but since we are all out of balance it seems balanced and okay, to us at least.

Other than all that, school sucks and everyday life activities seem more realistic than ever. Got a new Jug backpack too for skating and laptop/school use. Jug is one of my favorites out there. Expensive but worth it.


R.

Hmm.

Kord oli mul sihuke tunne nagu ma läksin talle vastu, kuid tegelikult oli see vaid mõte, mõte mis kasvas tundeks, tunne mis võttis üle mu mõistuse ja pani mind tahtma seda puudutust veel ja veel.
Kord oli mul selline idee, et ma teen kõik ära ja olen tubli kuid see oli ainult mõte, mõte mis kasvas probleemiks, probleem mis viis elustiili muutuseni, elustiili muutus mis kasvas ja õpetas mind elama.
Kord oli mul peas pala, pala mis kordus igapäev. See ei lasknud mul magada, põgenesin selle eest kuni sattusin selle otsa väljaspool enda pead. See oli hea tunne ja kõik muutus.
Kord oli mul tunne, et ma elan sinu peas ja mõtlen sinu asju ja elan sinu elu. Ainult korraks, sundisin ennast sealt lahkuma. Tark otsus.
Kord oli sihuke tunne nagu päev oleks keeruline ja pöördes, närviline ja segamini. Mõistsin, et see on ohtlik. Samas mulle meeldib tunne, kui keha pumpab rohkem verd ja neerupealsed toodavad adrenaliini seega ohtlik on vist.. hea.

Head ööd.

Ready or not, here I come, you cant hide, gonna fiiiiind you and take it slowly..

Nightskypaterns

Jou.

Käisin maal, vaatasin tähti, jõin teed. See oli lahe kogemus mida jälle oma peapilvevihikusse kirja panna. Põhjus miks ma väga vaikne olen ka olnud siin kandis ehk bloggeris on see, et overthinking is my thing. Mõtlen ja ei suuda oma peas toimuvat kirjeldada päris täpselt. Veel. Ma arvan. Vist.

R.