Hmm.

Kord oli mul sihuke tunne nagu ma läksin talle vastu, kuid tegelikult oli see vaid mõte, mõte mis kasvas tundeks, tunne mis võttis üle mu mõistuse ja pani mind tahtma seda puudutust veel ja veel.
Kord oli mul selline idee, et ma teen kõik ära ja olen tubli kuid see oli ainult mõte, mõte mis kasvas probleemiks, probleem mis viis elustiili muutuseni, elustiili muutus mis kasvas ja õpetas mind elama.
Kord oli mul peas pala, pala mis kordus igapäev. See ei lasknud mul magada, põgenesin selle eest kuni sattusin selle otsa väljaspool enda pead. See oli hea tunne ja kõik muutus.
Kord oli mul tunne, et ma elan sinu peas ja mõtlen sinu asju ja elan sinu elu. Ainult korraks, sundisin ennast sealt lahkuma. Tark otsus.
Kord oli sihuke tunne nagu päev oleks keeruline ja pöördes, närviline ja segamini. Mõistsin, et see on ohtlik. Samas mulle meeldib tunne, kui keha pumpab rohkem verd ja neerupealsed toodavad adrenaliini seega ohtlik on vist.. hea.

Head ööd.

Ready or not, here I come, you cant hide, gonna fiiiiind you and take it slowly..