Sissekanne
Istusin autos, avasin purgi coca-colat mida olen üritanud maha jätta. Pärast avamist see kihises ja hiljem prõksus vastu purki. Märkasin hääli ja asju mida ma muidu ei pane tähele. Kurbuse ja idiootsuse ning rahulikuse tase on ületanud normi. Seega, elan päev haaval, proovime ära. Elu siin on lühike.
Veetsin ühe öö maal see nädalavahetus. See kui vaikne saab üks koht olla, hämmastab mind. See ei ole siuke vaikne nagu pole ühtegi heli vaid vaikne nagu rahu. Mõte jäi seal äkitselt kinni, olin ümbritsetud lihtsalt olemisest. See oli nagu mini puhkus iseendast, üldiselt ma mõtlen bloki endale peale kui olen kohtades kus on võimalik mõte lendama panna big time. Progress?
Ma olen vist veel liiga noor, et mõnd asja täielikult mõista või liiga üle mõelnud ja üle unistanud. Peas saavad unistused reaalsuseks, reaalsus samas kõrval kukub iseenda otsa kokku .
Ka olen uurinud siukse asja kohta nagu HAARP . See on üks tore inimehitatud asi millega saab ilma mõjutada praktiliselt üle maailma, ei tohiks aga uurimused näitavad, et see asi on jõus just suurimate orkaanide ajal. Vaatasin üks öö kuus-seitse tundi järjest teksti, videosid ja dokumentaale. Kirjutasin isegi paberile oma märkmeid. Vahel meeldib uurida asju mis ka huvitavad, asju mida koolist ei saa.
Raske on keskenduda asjadele mida sismas tahad ignoreerida ja endast välja saada. Aga kui raske ei oleks, siis oleks ju väga igav. Motiveerida iseennast tegema midagi on vahel väga tüütu, võtan asja juba huumoriga.
R.
Peace
No comments:
Post a Comment