Tere !

Minu nimi on Rauno.

Alustaksin, et kogu see jutt on üleväsimuse, ööläbi üleval oleku ja eneseväljendus vajaduse ning hea rahuliku tuju/muusika süü. Bombay Bicycle Club - You Already Know laulu saatel kirjutatud.

Ma olen armunud oma peas olevasse maailma. Ma ei mõtle mingisugust head ega halba ega fantaasia rohket kohta vaid nagu siuke rahulik, pealtnäha sõbralik puurike kust ma väga välja ei saa. Ei ole isegi kindel kas tahan sest see ei ole sugugi halb alati. Hetkel on kell 7.23 hommikul ja koolini sättimiseks on loetud minutid. Ma pole veel magama läinudki. See tuleneb sellest, et magasin Pühapäeva maha kodus. Hea on kodus magada, sest nüüd olen ühikas ja see tunne pole pooltki nii hea kuid tuju ja olemise teeb paremaks muusika. Nagu ikka. Muusika. Jahun sellest vahetpidamatta. Kuulen juba vaikselt siin inimesi liikumas, inimesed ärkavad - liiguvad.

Unustan ära, et täna on Esmaspäev ja hakkab kool. On see halb kui unustan või hea, ei tea. Kuid ma eelistan unustada, kuigi vahel on unustamine raske ja unistamine tuleb ka ise külla ja siis on eriti raske unustada. Ma tahaksin külastada oma kodus olevat vannituba - tahaksin ja selleks see jääbki täna. Selle asemel lähen valgesse kandilisse kohta kus saab endale vett pähe lasta ja ennast värskemana tunda. Sellepeale jäängi lootma - värskuse tunne. Seda pole ma ammu tundnud. Ma ei mõtle värskuse tunnet mis on peale hambapesu või otse veealt tulles. Vaid tunnet kui su keha ja vaim tunneb ennast värskena. Allikavesi maakohast, suve õhtu, päikese loojang ja tõus.

No Clear Mind - Static saatel jätkan.

Nädalavahetus sai kähku läbi. Reedel läksin hea sõbranna Kristeli sünnipäevale kus oli päris palju rahvast ja ka inimesi keda nägin esimest korda elus. Meelde jäi diivanitagune dj-d mängiv Jakov ja ööläbi nostalgitsemine pärast kõigi ära minekut sünnipäeva lapse, ta poisi Oskari ja siis Hannoga. Tugitoolide tassimine ka ja hea toit. Kes teab, see teab.
Jõudes ennem kella 8 hommikul oma maja ette märkasin, et kogu mu korteri esine on lund täis ja jälgi nagu pole. Haarasin koridorist suure lumelabidas-saha ja hakkasin lampi tööle, miskipärast see tekitas hea tunde ja oli täpselt puudu niigi heast ööst. Tegin terve korteri esise lumest puhtaks ja siis läksin koju. Ema oli juba üleval, ütlesin tere ja läksin magama otsejoones.
Oleksin maganud Laupäeva peaaegu täiesti maha, kuid.. oot-oot, laul jäi seisma.

Jätkan Arcade Fire - Ready to Start mõju all.
Karl helistas ! Läksime kambaga laudama. Mina, Henri, Karl ja Taavi. Keilasse mäele, see oli umbes kell 3 kui läksime ja see oli umbes 7 kui tagasi jõudsime, vb natuke hiljemgi. Mulle meeldib Henri tripping kaubik millega sõitsime mäele. Sõita oli ka mõnus ja ehitada ning Saue kamraadidega aega veeta mäel.
Õhtul-öösel tuli külla Sander Jõe ehk Sanni. Woa, kell on 7:40. Lühidalt siis ! Ta tuli külla, põhimõtteliselt mängisime mängu, näitasin tall All I Can filmi-dokumentaali ja ma unistasin niisama kaameratest nagu ikka.
Magama jõudsime hommikul mis tõttu magasingi nagu eelnevalt mainisin Pühapäeva põhimõtteliselt maha.

Käin pesus kähku, söön midagi ja kooli zombiet mängima.

Ilusat hommikut, päeva, õhtut, ööd !