Friday, October 30, 2009

Mõtted möllavad tänu tunnetele.

Täna on olnud üks väsitav päev. Hommikul Karliga trenni tegema, päeval magasin natuke, siis tegin kodus asju, liikusin noortekale, noortekalt otse kohvikusse, kohvikust koju, kodust uiskudega välja, sain sõbraga kokku, kõndisime pool Sauet läbi rääkides elust, tüdrukutest, kõigest peaaegu. Siis kui ta ära saatsin hakkasid mõtted voolama, tulin koju. Hakkasin muusikat kuulama. Mingi hetk mõtlesin, et võiks Krissuga ka rääkida. Rääkisin mis ma seal rääkisin ja siis mingi hetk hakkas liikuma tekst. Kopeerin selle teksti siia.

Vaikus ent mitte..

Rauno ütleb:
*siuke tunne praegu, et tahaks lihtsalt mingi.. head muusikat kuulata ja olla kuskil kesklinnas keset autoteed kus on täielik tühjus.. mitte ühtegi liikuvat objekti.. vaikus ja valgusfoorid vaikselt põksuvad.. takk-takk-takk.
Kristel ütleb:
*nii sinulik
*lihtsalt
*:)
Rauno ütleb:
*Jah, minulik.
*ja mingi hetk seal seistes
*tahaks ma lihtsalt hakkata karjuma ja hüppama ja lärmama ja samal ajal klapid üürgavad mingit muusikat mis mulle meeldib.. siis jookseks ainukese auto juurde mis üldse seal on.
*istuks sisse, võtmed oleks ees juba valmis, käivitaksin auto.. litsuks gaasi põhja ja sõidaks lihtsalt udu sisse ära.... ja jälle on tühjus.. valgusfoor teeb takk-takk-takk
Kristel ütleb:
*:D
*sa peaks
*mingieid
*videosid tegema
*vms
*kirjeldad suht hästi
*silmeette tuleb pilt
Rauno ütleb:
*eks ma kirjeldan nii nagu see minu silma ette tuleb.



AITÄH LUGEMAST !

ps..Trepikoja muusika annab mulle tihti peale jõudu.

No comments:

Post a Comment